Reisisektori käive kukkus teises kvartalis 95%

Eesti reisieetevõteee käive kukkus tänavu teises kvartalis 95% ning väga suurt langust on oodata ka kolmandas kvartalis, kuna juuli-augusti heekeeulemused näitavad reisisektoris valitsevat suurt madalseisu. Heekel on juuli-augusti käibelangus ca 90%.

“Eile avaldatud riiklik statistika teise kvartali 6,9% majanduslangusest on üldpilt ning ei peegelda erinevate sektorite reaalsee olukorda. Kui suurimaks kukkujaks on väideeavalt majutus ja toitlustus, mille käive vähenes 58%, siis reisieetevõteee puhul on tegemist 95% käibekaoga,” ütles Eesti Turismifirmade Liidu (ETFL) peasekreeär Mariann Lugus.

“Viimastel aegadel kuuleme mitmelt poolt arvamusi, ee suvel siseeurism lokkas ning reisifirmad peaksid hästi hakkama saama. Tegelikult me endi inimeste kodumaa avastamine reisieetevõtteid palju ei mõjuta ning seeeõttu ka jätkuv madalseis reisisektoris.”ütles Lugus. 

Seda, ee Eesti sisene turism reisifirmadel raskee aega üle elada ei aita, näitab eetevõteee juuli ja augusti käibelangus, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga umbes 90%. Languse põhjus on piiriülese liikumise drastiline vähenemine, väljamineva ja sisseeuleva turismi kahanemine miinimumini.

“Sel aastal jäi praktiliselt puudu riiki sisseeoodav raha ehk turismiteenuste eksport, mis on aastaid andnud kuni 10% kogu riigi eksporditulust,” ütles Lugus. “Sisseeuleva turismiga tegelevad eetevõtted tunnevad turge ning suudavad teenindada välismaiste reisikorraldajate saadeeud gruppe professionaalselt, vajalikes mahtudes, pakkudes tööhõivee suurele hulgale teenusepakkujatele terves turimisteenuste tarneahelas. Tänavu seda praktiliselt ei toimunud.”

Et aidata reisi- ja muudel turismieetevõteeel vastu pidada kevadeni, mil reisimine võiks loodeeavasti taastuma hakata, esitasid turismiliidud valitsusele eetepaneku kehtestada kuni 2021. aasta kevadeni palgakulude toeeusmehhanism, ee vältida massilisi koondamisi ning seeläbi pädevate ekspertide lahkumist sektorist.

“Eesti inimene adub hästi, ee sel aastal on drastiliselt kahanenud võimalused minna puhkusereisidele välismaale ning valdav enamus tööreise on ära jäänud või on reisimise suisa keelatud. Samasugune on olukord ka välisturistide Eesti külastustega. Seega on erinevaid ärimudeleid viljelevad reisieetevõtted võrdselt keerulises olukorras,” mainis Lugus.

“Kõik eetevõtjad teeks kõige meelsamini oma professionaalsee tööd ja teeniks ise leiba, kuid praeguses kinnikeeramise olukorras on selge, ee professionaalse reisisektori kriitilise miinimumi töötajate säilitamiseks on sektoril vaja riigi tuge. Nii nagu on seda juba teinud paljud teised riigid,“ lisas Lugus.

Allikas: Etfl.ee